Lapsel on loomulik vajadus mängida. Ta mängib kus saab ja millal saab. Võimaldades lapsele selleks ohutud viisid, saame toetada tema arengut.

Mängimine on midagi enamat, kui vaid ajaveetmine. Mäng on osa pidevast  arengu protsessist, mis saab alguse sünnist ja jätkub täiskasvanu eani ning kauemgi. Pakkudes võimalust tunnetada ja arendada oma võimeid on mäng lapse  arengu  oluline tegija.

Mängimine arendab sotsiaalseid oskusi, sest koos teistega mängides märgatakse ka teisi lapsi ja õpitakse nendega arvestama. Alguses märgatakse teisi liivakastis. Arenedes leitakse võimalus suhelda rollimängudes: kord ollakse tuletõrjuja, siis politsei, siis isa või ema jne.

Mängimine arendab suhtlust. Juba enne rääkima õppimist toimub kommunikatsioon.

Mäng arendab kognitiivseid oskusi ehk võimet käsitleda informatsiooni, mäletada, õppida, olla loov ja lahendada probleeme. Näiteks peitust mängides areneb võime käia otsides peidukohti läbi süsteemselt.

Enim toetab  mäng motoorsete võimete arengut. Turnimine arendab jõudu, tasakaalu ja olukorra tunnetust. Rütmitaju areneb kiikudes. Mida mitmekesisemad on lapse mängu võimalused  ja harrastused, seda kindlamalt ja kiiremini jõuab ta selgusele oma isiklikes võimetes. Saab kindlustunde, et uute asjade õppimine on võimalik ja see on põnev.

Füüsilisel tervisel ja aktiivsel eluviisil on seos. Laste ülekaalulisus on saamas probleemiks. Numbrid mõnevõrra erinevad riigiti aga keskmiselt 15 % lastest on selgelt ülekaalulised. Ülekaal on tingitud toitumis-harjumustest aga ka televiisori ees või arvuti taga veedetud ajast. Kaloreid kulutatakse mängides keskmiselt  2,2 kalorit minutis, mis on ligi kolm korda enam , kui oleskledes.

Mängimine ja liikumine värskes õhus lisab sotsiaalsust ja paranev füüsiline tervis toetab ka vaimse tervise säilimist ning arengut.

Ka mänguline võistlus kuulub lapsepõlve juurde ning võitmine ja kaotamine on õpitavad kunstid.

On tõsi, et aktiivsed lapsed vigastavad end mõnikord. See ei ole üdini halb, sest niimoodi kujuneb lapsel eluks oluline ohutunnetus ja oskus ennast ise hoida. On lihtne kokku lugeda need korrad , kui laps sai mängides vigastada. Samas ei ole meil numbreid, mis iseloomustaksid mängides saadud  kasu lapse arengule.

Lapse mängides, korraldatud, ohutus keskkonnas, saadud kriim, muhk jne.  õpetab tal ära tundma  ja arvestama väljaspool mänguväljakut kohatud tõelisi ohte ja riske. Tõenäoliselt oleme kõik maksnud  omad „koolirahad“.

Liiklusõnnetuste lõppemiseks ei ole lahendus keelata ära autod vaid liikluskorralduslikult ja selgitustööga  muuta liiklus ohutuks.